Kolmapäeva hommikul 12. oktoober saabusin hingevärinal Palade lasteaeda, teadmata, mis mind täpsemalt ees ootab. Kohtusin Elle, Sirje ja Tädi Rutiga, vestlesime veidi ja ootasime....Ruudit. Ja siis ta tuli, väike armas poiss, suurte ehmunud silmadega Ruudi. Ta oli veidi ehmatanud ja segaduses, mis toimub. Täpselt nagu minagi. Ruudi tuli rühma ja asus kohe mängima. Loomulikult autodega ja endal kaasas traktor. Istusin eemale ja asusin jälgima, mis üldse rühmas toimub hommikul. Lapsi tuli juurde, kes uuest inimesest rühmas veidi ehmatanud, kes julgemini. Hoidsin tahaplaanile ja jälgisin. Jälgisin ja jälgisin ja lõpuks tundus endale ka juba veider, et istun siin ja jälgin.....nagu mingi jälgija you know :) Kui hommikusöök söödud ja lapsed uuesti mängima asusid, proovisin ise ka ennast sinna mängu vahele sättida. Sõitsin ka autodega ja mängisin klotsidega, ega keegi poistest must eriti välja ei teinud, vaatasid ainult kahtlustava pilguga. Proovisin siis Ruudiga juttu teha. Mõne...